Puhkuse arvestus ja puhkuste ajakava koostamine alanud aastaks
Varasema tööaastapõhise puhkuse arvestuse asemel tuleb tööandjal alates 01.07.2009. a arvestada puhkust kalendriaastapõhiselt. Seega saab tööandja arvutada kõigil töötajatel saadaolevad puhkused ühel ajal ega pea seda tegema iga töötaja puhul eraldi vastava töötaja tööaasta täitumisel.

Enne 01.01.2010. a väljatöötatud kasutamata puhkuse aeg tuleb liita töötaja 2010. kalendriaasta puhkusele. Põhi- ja lisapuhkusele, mis  kogunes aja eest enne 01.07.2009. a, kehtib nelja-aastane aegumisperiood ning seetõttu võib töötaja sellist puhkust nõuda ja kasutada kuni 01.07.2013. a. Alates 01.07.2009. a tekkinud põhipuhkus aegub aga ühe aasta jooksul ning seega tuleb töötajale nimetatud puhkust anda hiljemalt puhkuse aluseks olevale kalendriaastale järgneva kalendriaasta lõpuks, nt 2009. a teise pooleaasta eest tekkinud puhkus tuleb anda 2010. a jooksul.

Kui töötaja on enne 01.01.2010. a kasutanud puhkust ette, tasaarvestab tööandja ette kasutatud puhkuse 2010. kalendriaasta puhkusenõudega, st lahutab vastavad kalendripäevad 2010. a puhkusest.

Puhkuste ajakavasse peab tööandja märkima iga töötaja põhipuhkuse aja ja kasutamata puhkuse. Muud liiki puhkuste märkimine ajakavasse (nt lapsepuhkus, õppepuhkus) on reeglina ilma töötajapoolse sooviavalduseta välistatud. Ettevõtte töö sujuvamaks korraldamiseks võib tööandja teha töötajatele ettepaneku teatada puhkuste ajakava koostamise ajal kas ja millal nad soovivad vastaval kalendriaastal lisaks põhipuhkusele kasutada muid puhkusi.

Puhkuste ajakava koostamata jätmisel võivad töötajad oma puhkuse aja ise otsustada, teatades sellest tööandjale kaks nädalat ette. Sama kehtib ajakavasse kandmata puhkuste (sh kuni 01.07.2009. a väljateenitud puhkuse) osas. Töö efektiivsemaks planeerimiseks ja töötajate ootamatu puhkustele siirdumise vältimiseks on tööandjal soovitatav seega kindlasti puhkuste ajakava koostada ning leppida töötajaga kokku, millist puhkust ta täpselt kasutab.
Vandeadvokaat Heili Haabu nõustab peamiselt tööõigusega seotud küsimustes ja vaidlustes, äriühingute juhtimisega seotud äriõiguslikes aspektides ning juhtorganite liikmetega lepingute sõlmimisel. Lisaks on Heili ka Äripäeva sarjas ilmuva „Ettevõtja käsiraamat“ üks autoritest.