Olulisemad muudatused pankrotiõiguse ja tsiviilvaidluse õigusaktides
Pankrotiseaduse olulisemad muudatused

Pankrotiseadusesse tehtud põhimõttelise muudatuse kohaselt nimetatakse senist pankrotimenetluse algatamist alates 01.01.2010. a ajutise halduri nimetamiseks. Muudatus on terminoloogiline ning teenib võlgniku kaitse eesmärki, olulist õiguslikku mõju antud muudatus ei oma. Ajutise halduri nimetamise alused kattuvad seniste pankrotimenetluse algatamise alustega. Muudatuse sisuks on, et kui seni nimetati pankrotimenetluseks juba menetlust, mis algas võlgniku suhtes pankrotimenetluse algatamisega ning mille käigus ajutine haldur alles selgitas võlgniku maksevõimet, siis nüüdsest vastavat (eel)menetlust pankrotimenetluseks ei nimetata. Pankrotimenetlus algab nüüdsest võlgniku pankroti ehk kohtuotsusega tuvastatud maksejõuetuse väljakuulutamisega. Muudatuse eesmärk on kaitsta võlgnikku pankrotimenetluse algatamisega seotud negatiivsete mõjude eest.

Lisaks toonitab seadus senisest enam vajadust selgitada välja võlgniku maksejõuetuse põhjused ning kohaldada vastavat võlgniku juhtorganite liikmete vastutust. Samuti sätestab seadus enam meetmeid pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks, kohustades näiteks kohut teatama Ametlike Teadaannete vahendusel võimalusest tasuda pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti kohtu poolt määratud rahasumma.

Pankroti väljakuulutamisel kehtib nüüdsest reegel, et kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu, olenemata muude aluste olemasolust. Varasemad reeglid, mille kohaselt kontrollis kohus pankroti väljakuulutamisel veelkord ka pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet (kas see on selge, ületab ettenähtud suurust, ei ole pandiga täielikult tagatud jne), kehtivad edasi vaid füüsilisest isikust võlgniku puhul. Samuti võimaldab seadus nüüdsest füüsilisest isikust võlgniku puhul, kes on ise esitanud pankrotiavalduse, jätta ajutise halduri nimetamata ning kuulutada pankrot kohe välja.

01.01.2010. a jõustunud pankrotiseaduse muudatustega tugevdati ka pandipidajatest võlausaldajate õigusi, andes muuhulgas eesõigusnõude tähenduse ka pandiga tagatud nõudele, mida ei ole tähtaegselt esitatud, kuid mis on tunnustatud. Sarnaselt enne 01.01.2009. a kehtinud regulatsiooniga on pankrotivõlausaldajateks jälle isikud, kellel on õigus rahuldada oma kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel.

Lepitusseadus

Uue õigusaktina jõustus 01.01.2010. a lepitusseadus. Seaduse eesmärgiks on edendada tsiviilasjades kohtumenetluse kõrval alternatiivset, vabatahtlikkusel põhinevat vaidluste lahendamise viisi.

Lepitusmenetlus on poolte vabatahtlikkusel põhinev tegevus, mille tunnuseks on mõlema poole usaldust omava erapooletu kolmanda isiku (lepitaja) kaasamine. Lepitaja toetab poolte suhtlust ning võib esitada omapoolseid lahendusettepanekuid, eesmärgiga aidata pooltel leida vaidlusküsimusele lahendus.

Lepitajana võib tegutseda vandeadvokaat, notar või poolte poolt valitud muu erapooletu ja sõltumatu isik. Lepitaja ei või poolte suhtes otsuseid teha ning tulemus on pooltele kohustuslik üksnes juhul, kui pooled saavutavad kokkuleppe ja selle formuleerivad. Samuti võivad pooled taotleda lepitusmenetluses saavutatud kokkuleppele täitedokumendi tähendust, millest tuleneva nõude saab vajadusel juba kohtutäituri abil täitmisele pöörata.

Olulise õigusliku tagajärjena näeb seadus ette, et lepitusmenetluse ajaks peatub nõude aegumine. Lepitusmenetlusel võib olla poolte jaoks mitmeid eeliseid võrreldes kohtumenetlusega, alates emotsionaalsest rahulolust kokkuleppelise lahendusega ning lõpetades väiksemate kuludega.

Maksekäsu kiirmenetluse piirang

Maksekäsu kiirmenetlustes kehtestati tähtajatult seni tähtajaga kuni 01.01.2010. a kehtinud piirang, mille kohaselt maksekäsu kiirmenetlust (mis on ettenähtud kindla rahasumma maksmisele suunatud nõuete efektiivsemaks lahendamiseks) ei toimu nõuete puhul, mille summa ületab 100 000 krooni. Nimetatud 100 000 krooni lagi hõlmab nii põhi- kui ka kõrvalnõudeid (nt intress, viivis).
Partneril Jaanus Mody on ulatuslik kogemus klientide esindamisel erinevate ettevõtlusvaldkondadega seotud vaidlustes. Lisaks kohtumenetlusele on ta spetsialiseerunud ka vaidluste kohtuvälistele ja strateegilistele aspektidele. Samuti on Jaanusel märkimisväärne kogemus maksejõuetusega seotud küsimustes.
Vandeadvokaadil Merle Veeroos on pikaajaline kogemus klientide esindamisel tsiviilkohtuvaidlustes erinevates majandusõigusega seotud valdkondades. Samuti nõustab Merle kliente nii pankroti- kui täitemenetluses.